Korteri ja maja kodukindlustus kaitsevad mõlemad küll kodu, kuid kindlustatav vara ja omaniku vastutus on erinevad. Korteris tuleb arvestada eriomandi, kaasomandi ja korteriühistu lepinguga. Eramu puhul vastutab omanik kogu hoone, tehnosüsteemide, rajatiste ja õueala eest. Kindlustusestis saad võrrelda kuni 6 seltsi kodukindlustuse pakkumisi ning valida oma kodutüübile sobiva kaitse.
Mida katab korteri kodukindlustus?
Korteri kindlustamisel tasub eristada korteriomandi eriomandit, kaasomandit ja kodust vara. Piirid sõltuvad hoonest, omandivormist ning kindlustuslepingu määratlustest.
Korteriomaniku poliis võib hõlmata:
- siseviimistlust, põrandaid ja lagesid
- siseuksi ning lepingus määratud ulatuses aknaid ja korteri välisust
- sisseehitatud mööblit ning sanitaartehnikat
- korterit teenindavat torustikku ja elektrijuhtmestikku kokkulepitud piirini
- kodust vara
- panipaika või keldriboksi lepingus määratud ulatuses
Katus, fassaad, kandekonstruktsioonid, trepikoda, lift ja ühised püstakud kuuluvad korteriomanike kaasomandisse. Nende kindlustamiseks võib korteriühistul olla eraldi hoonekindlustus.
Uuri, mida katab ühistu leping
Korteriühistu kindlustus ei tähenda alati, et iga korteri siseviimistlus ja omaniku kodune vara on kaitstud. Ühistu leping võib katta ainult hoone ühised osad või hõlmata korterite püsiosi kindlaksmääratud ulatuses.
Küsi ühistu juhatuse liikmetelt:
- millised hoone osad on kindlustatud
- kas korterite siseviimistlus kuulub lepingusse
- milliste riskide vastu kaitse kehtib
- kui suur on omavastutus
- milline on taastamisväärtus või kindlustussumma
- kuidas toimub kahju korral omanike ja ühistu koostöö
Sinu enda poliis peaks katma selle, mis ühistu lepingust välja jääb. Kahe lepingu olemasolu ei anna õigust sama kahju kaks korda hüvitada.
Mida katab maja kodukindlustus?
Maja puhul kuuluvad hoonekindlustusse tavaliselt vundament, kandekonstruktsioonid, katus, fassaad, siseviimistlus ning hoonet teenindavad püsivad tehnosüsteemid. Täpne loetelu sõltub tingimustest.
Eraldi tuleb kontrollida:
- abihooneid, sauna ja garaaži
- piirdeaeda, väravaid ning välisvalgustust
- terrassi, varikatust ja kasvuhoonet
- päikesepaneele, inverterit ja akupanka
- maaküttekollektorit ning väliseid torustikke
- kaevu, reoveesüsteemi ja muid rajatisi
- õues asuvat tehnikat
Väiksem abihoone või rajatis võib olla põhilepingus automaatselt piiratud ulatuses kaasas. Suurem, kallim või erikasutusega objekt võib vajada poliisil eraldi märkimist.
Tehnosüsteemide piir on korteris ja majas erinev
Eramu omanik korraldab kogu hoone kütte, elektri, vee, kanalisatsiooni ja ventilatsiooni hoolduse. Kaitse võib ulatuda ka kinnistul paiknevate väliste trassideni, kuid lõpp-punkti ja hüvitispiire tasub lepingust kontrollida.
Korteris võib omaniku vastutus alata näiteks korterisisese sulguri, harukarbi või muu eralduspunkti juurest. Ühine püstik või peakilp kuulub tavaliselt kaasomandisse. Kahju korral võib olla vaja kindlaks teha, kas rikkis osa teenindas ainult üht korterit või kogu maja.
See mõjutab, kas kahju lahendatakse:
- korteriomaniku kodukindlustuse kaudu
- korteriühistu hoonekindlustuse kaudu
- vastutuskindlustuse kaudu
- kahju põhjustanud töövõtja või teise omaniku vastutuse alusel
Kodukindlustuse leping on mõeldud ootamatuste vastu, kuid ei asenda kodu tavapärast hooldust. Nii eramu kui ka korteri omanik peab reageerima igale lekkele, elektririkkele ja muule teadaolevale probleemile.
Kodune vara vajab mõlemas kodus eraldi kaitset
Mööbel, riided, elektroonika ja muud kaasavõetavad esemed tuleb eraldi lepingusse lisada – need ei kuulu automaatselt hoonekindlustuse alla. Koduse vara summa või hüvitispiir tuleb valida vara tegeliku väärtuse järgi.
Korteris vajavad eraldi tähelepanu panipaik, keldriboks, rõdu ja ühiskasutatav ruum. Tingimustes võidakse nõuda, et panipaik oleks Sinu ainukasutuses ja lukustatud. Trepikojas või ühises rattaruumis olevale varale võivad kehtida eritingimused.
Majas tuleb vaadata, kuidas on kaitstud garaažis, kuuris, terrassil ja õues olev vara. Välitingimustes kasutamiseks mõeldud aiamööbel, grill või robotniiduk võib olla kaetud teisiti kui tööriist või elektroonika, mis jäeti ajutiselt õue.
Kuidas erinevad korteri ja maja vastutusriskid?
Korteris võib ühe veelekke tagajärg ulatuda mitme alumise naabrini. Korteriomaniku vastutuskindlustus võib abiks olla, kui kahju sai alguse Sinu korterist ja Sa oled selle eest vastutav. Kui põhjus oli ühises püstakus, võib vastutus olla korteriühistul või mõnel teisel isikul.
Eramu puhul võivad vastutusnõuded olla seotud:
- kinnistult naabri varale langenud puu või rajatisega (loe lähemalt siin)
- katuselt kukkunud lume ja jääga
- hooldamata või libeda juurdepääsuteega
- lemmiklooma tekitatud kahjuga (loe lähemalt siin)
- vee liikumise või ehitustöö mõjuga naaberkinnistule
Enamasti hinnatakse, kas omanik rikkus kohustust, kas kahju oli välditav ja kas tema tegevuse või tegevusetuse ning kahju vahel on seos. Lemmiklooma tekitatud kahju eest vastutab omanik aga ka siis, kui ta ise süüdi ei olnud.
Korteri ja eramu hoolduskohustus
Kortermajas korraldab ühistu ühiste konstruktsioonide ja süsteemide hooldust, kuid korteriomanik vastutab enda kasutuses oleva vara ning korterisiseste seadmete eest. Ühistule tuleb kiiresti teatada tilkuvast torust püstakus, fassaadi probleemist, lekkivast katusest või muust ühist osa puudutavast ohust.
Eramu omanik peab ise kavandama kogu hoone hoolduse. Regulaarset tähelepanu vajavad:
- katus ja vihmaveesüsteem
- fassaad, vundament ja drenaaž
- kütteseade ning korsten
- elektrisüsteem
- vee- ja kanalisatsioonisüsteem
- puud, piirded ja muud rajatised
Pikaajalise kulumise, hooldamatuse ja järk-järgult tekkinud kahjustuse parandamine jääb reeglina majaomaniku kanda.
Ajutise elukoha vajadus võib samuti erineda
Kui kindlustusjuhtum muudab kodu elamiskõlbmatuks, võib valitud kaitse hüvitada ajutise elukoha kulu. Korteri puhul võib taastamine sõltuda ka ühistu otsustest ja ühiste süsteemide parandamisest. Majas korraldab omanik ise kogu taastamise ning peab arvestama võimaliku pikema ehitusajaga.
Kontrolli, millal rakendub ajutise elukoha kaitse, kui kaua see kehtib ja millised kulud on põhjendatud. Planeeritud remont või vabatahtlik väljakolimine jäävad tavaliselt kindlustusjuhtumite alt välja.
Kolimisel vajad Sa kodukindlustuse lepingut
Korterist eramusse kolides suureneb tavaliselt omaniku hooldatava vara hulk. Lisanduvad katus, välisseinad, küttesüsteem, õueala, puud, rajatised ja võimalikud abihooned. Eramust korterisse kolides muutub oluliseks ühistu lepingu ja kaasomandi kaitse mõistmine.
Uue kodu kindlustamisel anna õige info:
- hoone tüübi ja ehitusmaterjali kohta
- pindala ning kasutusviisi kohta
- kütteliigi ja tehnosüsteemide kohta
- renoveerimise ning varasemate kahjustuste kohta
- abihoonete, rajatiste ja väärtusliku vara kohta
Korteri ja maja kodukindlustuse võrdlemise meelespea
Korteri puhul keskendu järgmistele küsimustele:
- mida katab korteriühistu leping
- kas Sinu siseviimistlus ja kodune vara on piisavalt kaitstud
- kuidas on kindlustatud panipaik
- kui suur vastutuskaitse sobib võimaliku naabrite kahjuga
Maja puhul kontrolli:
- kas kogu hoone taastamisväärtus on arvesse võetud
- millised abihooned ja rajatised kuuluvad lepingusse
- kui kaugele ulatub tehnosüsteemide kaitse
- kas õuevara ja kinnistuomaniku vastutus on sobivalt kaetud
- milliseid hooldus- ja ohutusnõudeid tuleb täita
Mis on korteri ja maja kodukindlustuse peamine erinevus?
Korteri kodukindlustus kaitseb tavaliselt Sinu korteri siseviimistlust, kodust vara ja vastutust naabrite ees, sest katus, fassaad ja ühised süsteemid kuuluvad kaasomandisse ning neid kindlustab korteriühistu. Maja kodukindlustus peab katma kogu hoone koos vundamendi, katuse, tehnosüsteemide, abihoonete ja rajatistega. Maja omanik vastutab ka kogu hoone hoolduse ja kinnistul juhtunu eest.
Korduma kippuvad küsimused
Kas korteriühistu kindlustus katab minu korteri?
Ühistu leping katab üldjuhul hoone ühiseid osi, näiteks katust, fassaadi ja püstikuid. Sinu korteri siseviimistlus ja kodune vara ei pruugi olla kaetud, seega küsi ühistu juhatuselt lepingu sisu ja vajadusel sõlmi oma kodukindlustus.
Kas maja kodukindlustus katab ka sauna ja garaaži?
Väiksemad abihooned võivad olla põhilepingus piiratud ulatuses kaasas, kuid suurem või kallim abihoone tuleb sageli poliisile eraldi märkida. Kontrolli lepingust abihoonete ja rajatiste hüvitispiire.
Kas maja kindlustamine on kallim kui korteri kindlustamine?
Enamasti küll, sest maja kodukindlustus katab kogu hoone, mitte ainult korteri siseosa. Hind sõltub hoone taastamisväärtusest, ehitusmaterjalist, kütteliigist ja valitud kaitsetest.
Kindlustusestis saad kuni 6 seltsi pakkumisi võrreldes näha, kuidas erinevad lepingud määratlevad kindlustusobjektina korterit ja eramut ning millised lisakaitsed on Sinu kodu puhul vajalikud.
